Loend veebiaadressidest, mille Kaspersky spetsialistid on määranud andmepüügi veebiaadressideks. Andmebaase uuendatakse regulaarselt ja need kuuluvad Kaspersky rakenduspaketti.
Internetipettuste tüüp, mille eesmärk on saada loata juurdepääs kasutajate konfidentsiaalsetele andmetele.
Sõnum, mida ei saa kaheldamatult pidada rämpsmeiliks, kuid millel on mitu rämpsmeilidele iseloomuliku omadust (näiteks teatud tüüpi meililistid ja reklaamsõnumid).
Objekt, mille kood sisaldab osi teadaoleva ohu modifitseeritud koodist, või objekt, mille käitumine sarnaneb ohu omaga.
Dokumenti või rakendusse manustatud krüptitud andmeplokk. Digiallkirja abil tuvastatakse dokumendi või rakenduse autor. Digiallkirja loomiseks peab dokumendi või rakenduse autoril olema autori isikut tõendav digitaalsert.
Digiallkiri võimaldab teil kontrollida andmeallikat ja andmete terviklust ning kaitsta end võltsingute eest.
Tarkvarakood, mis kasutab ära süsteemi või tarkvara haavatavust. Tihti paigaldatakse eksploitide abil arvutisse pahavara ilma kasutaja teadmata.
Failinime tähistamine metamärkide abil. Failimaskides kasutatakse sageli metamärke „*“ ja „?“: „*“ tähistab mis tahes arvu tähemärke ja „?“ tähistab mis tahes üksikmärki.
Operatsioonisüsteemi või rakenduse viga, mida pahavaratootjad saavad kasutada operatsioonisüsteemi või rakendusse tungimiseks ja selle tervikluse rikkumiseks. Kui operatsioonisüsteemil on arvukalt haavatavusi, ei ole see töökindel, kuna operatsioonisüsteemi tungivad viirused võivad põhjustada häireid nii operatsioonisüsteemis endas kui ka paigaldatud rakendustes.
Tehnoloogia, mis on ette nähtud selliste ohtude tuvastamiseks, mille kohta pole Kaspersky andmebaasidesse veel teavet lisatud. Heuristiline analüüs tuvastab objektid, mille käitumine operatsioonisüsteemis võib kujutada endast turvaohtu. Heuristilise analüüsi abil tuvastatud objekte peetakse arvatavalt nakatunuks. Näiteks võib objekti pidada arvatavalt nakatunuks, kui see sisaldab käsujadasid, mis on iseloomulikud pahatahtlikele objektidele (faili avamine, faili kirjutamine).
Rakendus, mis toetab ühes arvutis mitme operatsioonisüsteemi paralleelset käitamist.
Tehnoloogia, mis võimaldab suurendada viirusekaitsekontrolli kiirust, kuna välistab objektid, mida pole pärast viimast kontrolli muudetud, kui kontrolli parameetrid (andmebaasid ja seaded) on jäänud samaks. Iga faili kohta talletatakse teavet eriandmebaasis. Seda tehnoloogiat kasutatakse nii reaalajas kaitse kui ka nõudmisel kontrolli režiimides.
Oletagem näiteks, et Kaspersky rakendus on kontrollinud teie arhiivifaili ja määranud sellele nakatumata seisundi. Järgmine kord jätab rakendus selle arhiivi vahele, kui kontrolli seadeid ega arhiivi ei ole muudetud. Arhiivi kontrollitakse uuesti, kui olete muutnud selle sisu (lisanud sellesse uue objekti), muutnud kontrolli seadeid või uuendanud rakenduste andmebaase.
iCheckeri tehnoloogia piirangud on järgmised.
Rakenduse käitamine silumisrežiimis; pärast iga käsu täitmist rakendus peatatakse ja kuvatakse selle etapi tulemus.
Kaspersky rakenduse lahutamatud osad, mis on ette nähtud kaitsma kindlate ohutüüpide eest (näiteks Rämpsmeilifilter ja Andmepüügivastane kaitse). Kõik komponendid on teistest suhteliselt sõltumatud ja neid saab eraldi välja lülitada või seadistada.
Tavaveebilehitseja erirežiim, mis on ette nähtud finantstoiminguteks ja veebiostude sooritamiseks. Kaitstud veebilehitseja kaitseb pankade ja maksesüsteemide veebisaitidele sisestatud konfidentsiaalseid andmeid, näiteks e-panganduses kasutatavaid pangakaardinumbreid või paroole, ning lisaks hoiab veebimaksete sooritamisel ära rahaliste vahendite varguse.
Operatsioonisüsteemi ja teie arvutisse paigaldatud tarkvara käivitamiseks ja nõuetekohaseks tööks nõutavate programmide komplekt. Need objektid käivitatakse operatsioonisüsteemi igal käivituskorral. On viirusi, mis suudavad nakatada just automaatkäivituvaid objekte ja võivad näiteks blokeerida operatsioonisüsteemi käivitamise.
Erihoidla, kuhu rakendus teisaldab nakkuse eemaldamise käigus muudetud või kustutatud failide varukoopiad. Failide koopiad salvestatakse erivormingus, mis pole arvutile ohtlik.
Kaspersky pilvepõhine teabebaas, mis sisaldab teavet rakenduste ja veebisaitide reputatsiooni kohta. Kaspersky Security Networki andmete kasutamine tagab Kaspersky rakenduste kiirema reageerimise ohtudele, parandab mõne kaitsekomponendi jõudlust ja vähendab valehäirete tõenäosust.
Kaspersky HTTP-serverid, kust laaditakse alla andmebaaside ja tarkvaramoodulite uuendused.
Alglaadimissektor on arvuti kõvaketta, disketi või muu andmekandja eriala. See sisaldab teavet ketta failisüsteemi kohta ja operatsioonisüsteemi käivitamise eest vastutava alglaadurprogrammi kohta.
Alglaadimissektoreid nakatavaid viirusi on mitmeid ja neid nimetatakse seetõttu buudiviirusteks. Kaspersky rakendus võimaldab kontrollida, kas alglaadimissektorites on viiruseid, ja nakkuse avastamise korral selle parandada.
Programm, mis on ette nähtud salvestama salaja teavet kasutaja klahvivajutuste kohta. Klaviatuurinuhid püüavad klaviatuurivajutused kinni.
Reaalajas kontroll, mis kasutab kõigi protokollide (nt HTTP, FTP ja muude protokollide) kaudu edastatud objektide andmebaaside praeguse (uusima) versiooni teavet.
Objekt, mille koodi osa langeb täielikult kokku teadaoleva pahavara koodiosaga. Kaspersky ei soovita selliseid objekte avada.
Kolmanda osapoole rakendustest objektile juurdepääsu keelamine. Blokeeritud objekti ei saa lugeda, käivitada, muuta ega kustutada.
Indeks, mis näitab tõenäosust, et rakendus on operatsioonisüsteemile ohtlik. Ohutase arvutatakse järgmist kahte tüüpi kriteeriumidel põhineva heuristilise analüüsi abil.
Ohutase võimaldab tuvastada pahavarale omast käitumist. Mida madalam on ohutase, seda rohkem toiminguid on rakendusel lubatud operatsioonisüsteemis teha.
Loend veebiaadressidest, mille sisu võib pidada ohtlikuks. Kaspersky spetsialistide koostatud loendit uuendatakse regulaarselt ja see kuulub Kaspersky rakenduspaketti.
Selgelt määratletud ja standardiseeritud reeglistik, mis reguleerib kliendi ja serveri suhtlust. Tuntud protokollid ja nendega seotud teenused on muu hulgas HTTP, FTP ja NNTP.
Rakenduse lülitamine täisfunktsionaalsesse režiimi. Rakenduse aktiveerib rakenduse paigaldamise ajal või pärast seda kasutaja. Rakenduse aktiveerimiseks peab kasutajal olema aktiveerimiskood.
Kaspersky paigalduspaketti kuuluvad failid, mis vastutavad vastava rakenduse põhiülesannete täitmise eest. Igale rakenduse täidetavale ülesandetüübile (kaitse, kontroll, viirusekaitse andmebaaside ja rakendusemoodulite uuendused) vastab kindel rakendusemoodul.
Soovimatute meilide hulgisaatmine, mis hõlmab kõige sagedamini reklaame.
Programm või programmikomplekt, mis peidab operatsioonisüsteemis sissetungija või pahavara jäljed.
Windowsi-põhistes operatsioonisüsteemides viitab rootkit tavaliselt programmile, mis tungib operatsioonisüsteemi ja sekkub süsteemi funktsioonidesse (Windowsi API-desse). Madala taseme API-funktsioonidesse sekkumine ja nende muutmine on põhimeetodid, mille abil saavad need programmid operatsioonisüsteemis üsna varjatult tegutseda. Rootkit saab tavaliselt lisaks registrivõtmetele varjata ka kettadraivile salvestatud mis tahes protsessi, kausta ja faili, kui neid on kirjeldatud rootkit’i konfiguratsioonis. Paljud rootkit’id paigaldavad operatsioonisüsteemi oma draiverid ja teenused (ka need on n-ö nähtamatud).
Andmehoidla on andmete erihoidla, milles talletatakse faile krüptitud kujul. Neile failidele juurdepääsemiseks on vaja parooli. Salahoidlad on ette nähtud selleks, et vältida volitamata juurdepääsu kasutajaandmetele.
Väike arvutiprogramm või programmi (funktsiooni) autonoomne osa, mis reeglina on välja töötatud kindla ülesande täitmiseks. Kõige sagedamini kasutatakse seda koos hüperteksti manustatud programmidega. Skripte käitatakse näiteks teatud veebisaitide avamisel.
Kui reaalajas kaitse on sisse lülitatud, jälgib rakendus skriptide käivitamist, püüab need kinni ja otsib neist viiruseid. Kontrolli tulemustest olenevalt saate skripti blokeerida või lubada seda käitada.
Kaspersky rakenduse funktsioone rakendatakse tegumite kujul, nagu täiskontrolli tegum või uuendamise tegum.
Rakenduse tegumitüübikohased seaded.
Tihendatud käivitusfail, mis sisaldab lahtipakkimisprogrammi ja operatsioonisüsteemile ette nähtud juhiseid selle käivitamiseks.
Uus viirus, mille kohta puudub andmebaasides teave. Üldiselt tuvastab rakendus objektides tundmatud viirused heuristilise analüüsi abil. Need objektid liigitatakse arvatavalt nakatunuks.
Turvatase on rakenduse komponendi seadete eelmääratud kogum.
Kolmandast osapoolest arendaja viirusetõrjerakendus või Kaspersky rakendus, mis ei toeta Kaspersky rakenduse kaudu haldamist.
Grupp, millesse Kaspersky Small Office Security määrab rakenduse või protsessi järgmiste kriteeriumide põhjal: digiallkirja olemasolu, reputatsioon Kaspersky Security Networkis, rakenduse allika usaldusväärsuse tase ning rakenduse või protsessi tehtavate toimingute potentsiaalne ohtlikkus. Rakenduse usaldusgrupi põhjal saab Kaspersky Small Office Security piirata toiminguid, mida rakendusel on lubatud operatsioonisüsteemis teha.
Kaspersky rakenduses kasutatakse järgmisi usaldusgruppe: Usaldusväärsed, Nõrgad piirangud, Tugevad piirangud või Ebausaldusväärsed.
Tarkvaraprotsess, mille failitoiminguid Kaspersky rakendus reaalajas kaitse režiimis ei piira. Kui usaldusväärses protsessis tuvastatakse kahtlane tegevus, eemaldab Kaspersky rakendus protsessi usaldusväärsete protsesside loendist ja blokeerib selle toimingud.
Kaspersky uuendusserveritest hangitud uute failide (andmebaaside või rakendusemoodulite) asendamine/lisamine.
Failipakett, mis on ette nähtud andmebaaside ja rakendusemoodulite uuendamiseks. Kaspersky rakendus kopeerib uuenduspaketid Kaspersky uuendusserveritest ning paigaldab ja rakendab need automaatselt.
Olukord, kui Kaspersky rakendus peab nakatamata objekti nakatunuks, kuna objekti kood sarnaneb viiruse omaga.
Loob arvutisse talletatud andmetest varukoopiaid. Varukoopiad luuakse selleks, et vältida andmete kaotsiminekut varguse, riistvararikete või häkkerirünnakute tõttu.
Teisi programme nakatav programm, mis lisab neisse oma koodi, et võtta nakatunud failide käivitamise korral kontroll enda kätte. See lihtne määratlus võimaldab tuvastada mis tahes viiruse põhitoimingu: nakatamise.
Andmebaasid, mis sisaldavad teavet arvutite turvaohtude kohta, mis on Kasperskyle teada viirusekaitse andmebaaside väljaandmise ajal. Viirusekaitse andmebaaside kirjed võimaldavad kontrollitud objektides tuvastada pahatahtlikku koodi. Viirusekaitse andmebaase koostavad Kaspersky spetsialistid ja neid uuendatakse iga tund.
Wi-Fi signaali tugevust mõõdetakse vastuvõetud signaali tugevuse indikaatoriga (RSSI), ehk vastuvõetud signaali täisvõimsuse tasemega. Mõõtühik on dBm, detsibell 1 millivati suhtes).
Signaali tugevuse väärtus võib erineda vahemikus 0 kuni –100 dBm. Kõrgemad signaali tugevuse väärtused (lähemal 0-le) tähendavad paremat (võimsamat) signaali ja madalamad väärtused (lähemal –100-le) halvemat (nõrgemat) signaali.
Wi-Fi silmusvõrk on Wi-Fi süsteem, mille eesmärk on kõrvaldada nõrga signaali tsoonid ja tagada Wi-Fi sujuv levi kodus või kontoris. Silmusvõrgu süsteemid suurendavad andmeedastuskiirust, laiendavad leviala ja tagavad võrguühendust loovatele seadmetele usaldusväärse ühenduse, pakkudes Wi-Fi signaali mitmest punktist.
Lehe algusse